Sügis Šveitsis

DCIM101GOPRO

Kui sa oled üliõpilasest talisportlane, siis on oktoober ja november tavaliselt kõige muserdavam aeg treeninguteks. Mitte üksnes seetõttu, et loengutes istumine hakkab juba natuke ära tüütama ning üleüldine koolikoormus kasvama, vaid pigem seetõttu, et hooaeg läheneb ning käes on sügisene tähtis ettevalmistusperiood, aga motivatsioon tahab kuhugi kaduda… Õhtud on pimedad ja treeningvõimalused mitte just eriti ahvatlevad: asfalt on tihti kas külmunud, nii et suusakepid ei taha haakuda; või on see hoopis märg ning mahalangenud lehtede tõttu libe. Ometi tahaks ja peaks rullsuusatamise osakaalu suurendama ning rohkem kiireid treeninguid plaani sisse tooma. Maa külmunud ja kärss kärnas, eksole. Aga nii on – oktoober ja novembri algus on minu jaoks alati kuidagi muserdavad olnud, ehkki tegelikkuses peaks need olema kuud energia kogumise jaoks.

Sel aastal olen ma sügise Šveitsis veetnud ning siinsete olude üle ei taha ma mitte üldse kurta. Kuigi nüüd novembris on ka siin üsna jahedaks ja vihmaseks läinud ning õhtud on pimedad, siis september ja oktoober olid treenimise osas meeletult mõnusad. Veel oktoobrikuuski leidus päevi, mil ma sain lühikeste varrukatega jooksmas käia ning üleüldiselt on siin päikest näha palju rohkem kui tavalises Eesti oktoobrikuus. Olen kindel, et sellel on oma osa motivatsiooni kõrgel hoidmisel, eriti kui ülikoolist väsinud keha tahtis vahepeal parema meelega diivanil lösutada.

DCIM101GOPRO
Šveits oktoobrikuus

Eks oma osa on motivatsiooni kõrgel hoidmisel mänginud ka treeningpaikade vaheldusrikkus. Argipäevad veedan ma tavaliselt Usteris ja Zürichis, mis pole küll mingid suusamekad, aga aja ja treeningute efektiivsel planeerimisel on võimalik kasutada erinevaid treeningpaiku: Zürichis saan kasutada jõusaali ning linna erinevates osades on metsad pikkade jooksu- või imitatsioonitreeningute jaoks; Usteris saan sõita rullidega 22-kilomeetrisel ringil ning ka lühikeste jookstreeningute jaoks on kodu lähedal metsatukk olemas. Tihtipeale sõidan ma nädalavahetusel aga linnast eemale, peamiselt Siati, kus ma saan kas matkamas käia või rullsuuskadega korraliku tõusutreeningu teha.

Oktoobri viimasel nädalavahetusel avati Davosis ja Lenzerheides, Šveitsi kahes suusakeskuses, kunstlumerajad. Kuna mõlemad kohad asuvad Siatist ja Zürichist päris kaugel (rongiga sõites 2-3h), siis nädala sees pole suusatama minek mõeldav, kuid nüüdseks olen juba kolmel nädalavahetusel vähemalt ühe treeningu lumel teinud. Novembri esimesel nädalavahetusel veetsin Davosis aga terve nädalavahetuse, kuna seal toimus Šveitsi suusa-o koondise treeningkogunemine. Hommikuti oli murdmaasuusatamise MK rada küll paksult rahvast täis, kuid sellegipoolest oli suusatada väga mõnus. Sealne rada oli väga hea kvaliteediga ning vaheldusrikas – lisaks MK-klassi tõusudele ja laskumistele esines ka laugemaid lõike, mis on minu arust hooaja alguse treeninguteks hädavajalikud.  Lenzerheide kunstlumerada pole pooltki nii pikk (umbes 1,5km) ning ka kvaliteedilt selgelt kehvem. Samas on Lenzerheidesse suusatama minekul ka omad plussid – näiteks on seal vähem rahvast, suusaraja kõrval asub uhiuus Biathlon house, kus saab riideid vahetada ja lõunat süüa ning bussipeatus asub vaid paari minuti kaugusel. Davosis, mis on justkui suur ja tuntud suusakeskus, kulgeb rada linnast pisut eemal metsa sees, ilma igasuguse muu taristuga, ning pealekauba peab suusatama minekuks etteregistreerima. 

DCIM101GOPRO
Tuttav koht: Lenzerheides toimusid 2015. aastal suusaorienteerumise Euroopa MV. Huvitav on see, et 1,5-kilomeetrine kunstlumerada teeb praktiliselt sama tiiru kui EMi sprinditeade. 

Tänaseks olen ma suusakilomeetreid kogunud rohkem kui kunagi varem sel ajal. Mul on selle üle hea meel, kuid ma ei taha varjata ka tõsiasja, et ootan juba väga Lapimaale sõitmist, et ei peaks üksnes kunstlumeringidel tiirutama, vaid et saaks sealsetel lõpmatutel matkaradadel suusatamist nautida. Õnneks sõidan ma Soome juba sel nädalavahetusel, nii et oodata on jäänud vaid üksikud päevad. Käesoleva nädala eesmärgiks on puhkamine ning taastavate treeningute ellu viimine, et keha oleks lumelaagrisse minekuks valmis. Kuna möödunud nädalad on olnud üsna väsitavad, siis loodan, et olen nädalavahetuseks piisavalt puhanud, et siis uue hooga treenima ja võistlema asuda.

PS! Esimese MK etapini on jäänud vaid 13 päeva!!! 

1 Comment

  1. Helena Kudre says: Vasta

    Ja algabki ka minu pöidlahoidmise periood! Edu teile, õekesed!

Lisa kommentaar

WordPress spam blocked by CleanTalk.