Väike majandusteadusest saadud statistikapisik, huvi oma möödunud hooaja tulemuste vastu ja nädalavahetusel toimunud EOL üldkogu made me do it.
Aastal 2017 võistlesin orienteerudes
- 48 korda, nendest
- 20 suuskadel
- 11 rattaga
- 17 joostes
- 6 välisriigis – Lätis, Leedus, Austrias, Šveitsis, Soomes, Venemaal
- 10 EMV-l, sain 7 medalit
- viimast korda suusa-o ja ratta-o juunioride MMil, saagiks 4 juunioride MM-i diplomit
- esimest korda suusa-o täiskasvanute MMil, saagiks teate pronks
- Medalijahis 4.koha vääriliselt (parema koha olen saanud ainult 2013.aastal, kui olin teine)
Eesti meistrivõistlused:
Suusaorienteerumises toimusid ainult sprint ja sprinditeade. Lühi- ja tavarada jäid lumepuudusel toimumata, millest on väga-väga kahju. Daisyt mul võita ei õnnestunud, aga temaga koos sprinditeates sain mina endale elu esimese täiskasvanute EMV kulla.
Jooksuorienteerumise Eesti meistrivõistlused läksid mul üllatavalt hästi. Lühiraja, tavaraja, sprinditeate ja noorte teate kullad koos sprindi hõbedaga N20 klassis tunduvad endalegi uskumatud, vaadates seda, et jooksuorienteerumisele ma eriti ei panusta ja koondisesse ei kandideeri. Maastikud olid aga neil kõigil võistlustel mulle sobilikud – tehnilised ja nõudsid pidevalt enda täpse asukoha fikseerimist. Üle mitme aasta sain jälle võistelda sprindis ja sprinditeates, varem on need kattunud rattaorienteerumise MM-iga. Öisel ja pikal rajal ei osalenud.
Kahju on rattaorienteerumise EMV tulemustest. Esimesel päeval, lühirajal, pidin osalema väljaspool arvestust, kuna viibisin kuu aega enne võistlusi keelatud maastikul Jõulumäel treeninglaagris. Teisel päeval võistlesin tavarajal selgelt ennast ülehinnates naisteklassis. Kuna füüsiline vorm oli sel perioodil väga kehv, siis kustusin 15 minutit enne lõppu täiesti ära. Oleksin vähemalt tavarajal pidanud võistlema enda vanuseklassis N20-s.
Aasta õnnestunuim võistlus: Mõtlesin seda päris kaua, aga ilmselt oli selleks jooksu-o EMV lühirada. Küll mitte enne raja lõppu saadud jalahaav, mis paranes mul järgmised 2 kuud, aga mäletan selgelt seda tunnet, kui jooksin viimase punkti poole ja lugesin ikka eritiiii hoolikalt kaarti, sest polnud raja jooksul peaaegu üldse viga teinud, kõik oli enam-vähem sujunud ja sisetunne nagu ütles, et ’kuule, siit vist tuleb midagi’. Võitsingi. See oli lahe ja mõnus! Enne lühirada olin kaardiga ainult paar korda metsas matkamas käinud. Toreda elamuse sain ka Jüriööst, kus teises vahetuses jooksin Eesti parimatega koos, tegin neist paremaid teevalikuid ja lõpetasin oma vahetuse enne Peko I tiimi.
Rattaorienteerumises puudusid head sõidud, vorm oli lihtsalt halb. Suusaorienteerumises hmm.. võib-olla Põlva MV lühirada, kus pärast alguses tehtud viga liikusime ülejäänud raja Daisyga üsna võrdsete vaheaegadega.
Aasta ebaõnnestunuim võistlus: Rattaorienteerumise MM-i lühirada. Ebaõnnestunuim just sellepärast, et võistlus iseenesest oli tähtis ja ootused pigem kõrged. Pettusin enim oma tulemuses ja kaotuses võitjale. See oli MM-i esimene distants ja kuidagi väga halb maik jäi juurde. Ei suutnud keskenduda, tegin nii palju vigu, mõtlesin täiega üle ja olin füüsiliselt nõrk ehk ei saanud üldse hakkama. Ega teised ratta-o MM-i individuaaldistantsid kirjeldatud lühirajast palju ei erinenud, aga kui neist üks kõige viletsam valida, siis on selleks lühirada.
Tegelikult läks täiesti untsu ka suusa-o juunioride MM-i sprint. Ja täiskasvanute MM-i lühirada. Kõik need olid tähtsad tiitlivõistluste stardid, kus ma ilmselt lootsin endalt kõige enamat. Ja ebaõnnestusin.
Paar päeva tagasi toimunud EOL üldkogul lõpetati ametlikult 2017. aasta hooaeg. Päeval toimus ka pressikonverents, kus Epu ja Keviniga esindasime suusaorienteerujaid ja vastasime mõnele küsimusele. Sellest tehti ka Facebookis live-ülekanne (link siin!), kes veel ei näinud, siis soovitan järele vaadata! Aga nii kui eelmine lõpeb, algab kohe ka uus. Nüüd olemegi juba teist päeva Põhja-Soomes Ylläsel suusatamas ja järgmisel esmaspäeval stardime esimesel maailmakarika etapil. Alustame sprindiga, teisipäeval toimub lühirada ja neljapäeval tavarada. Pöidlad pihku!
