Olen nüüd kaks nädalat Zürichis elanud ja selles postituses räägin esimestest muljetest. Kui nüüd täpne olla, siis päris Zürichis ma ei elagi, vaid hoopis 20km kaugusel u Viljandi suuruses linnakeses nimega Uster, Gioni õe pere juures. Kuna ma veedan päeva jooksul aga suurema osa ajast Zürichis ning et rongiga jõuab Usteri kesklinnast Zürichi kesklinna 11 minutiga, siis arvan, et võin enda postituses rahumeeli ikkagi Zürichi elukesest edasi rääkida. Kui tahta nüüd asju veel keerulisemaks ajada, siis elamisloa jaoks olen ma end üldse Siati registreerinud – väiksesse mägikülasse, Zürichist 2 tunni kaugusel.
Esimesed kaks nädalat on mul läinud väga hästi. Hoolimata sellest, et augustikuu viimasel nädalal, mil ilmad olid vihmased ja külmad, pingutasin ma treeningutega vist natuke üle ja pidin seetõttu külmetuse tõttu nädala jagu puhakama ja end kehvasti tundma. Kuigi sügissemester algab siin ametlikult alles 19. septembril, olen ma enda 2 esimest ainepunkti juba kätte saanud ja seega Zürichi tudengiellu sisse elanud. Nimelt osalesin ma semestrieelsel saksa keele intensiivkursusel ning veetsin kaks nädalat esmaspäevast reedeni koolipingis. Saksa keelega on siin aga naljakas lugu – isegi kui keel on suus, pole sellest kuigi suurt tolku, kuna kohalikud räägivad peamiselt vaid šveitsisaksa keelt – murret, mida mina võrdleks seto keelega. Kui eesti keelt õppinud inimene pole ikka kunagi seto keelt varem kuulnud, siis tõenäoliselt ei saa ta sellest ka midagi aru. Nii ka siin. Vaid siis, kui kenasti paluda, et inimesed hochdeutschi räägiks, on võimalik reaalselt saksa keelt harjutada.
Zürichi linn
Zürich on elanike arvu põhjal Šveitsi suurim linn. Huvitav on aga fakt, et võrdluses Tallinnaga elab siin vähem inimesi kui Eesti suurimas linnas (Wikipedia ütleb, et Zürichis on elanikke u 402 000, Tallinnas u 446 000). Küll aga mahuvad need elanikud pea poole väiksemale maa-alale, mistõttu ei tundu, et Zürichis kuidagi vähe inimesi oleks. Lisaks ümbritsevad Zürichit mitmed eri suuruses linnakesed, kust samuti palju inimesi Zürichisse tööle voorib. Näiteks Usteri suunalt sõidavad Zürichisse rongid iga 15 minuti tagant ning need on hommikuti alati inimestest pungil.
Zürichi linn meeldib mulle väga. Võib-olla ei meeldi mulle kui värskakale ja Tartut täiesti normaalse suurusega linnaks pidavale inimesele tipptunnil Zürichi rongijaamas liigelda või pühapäeval rongijaamas poes käia (mujal on toidupoed pühapäeviti kinni), kuna nendel hetkedel on siin liiga palju inimesi, aga üldjoontes meeldib mulle Zürich väga. Mulle meeldib siinne arhitektuur ja see, et siin on pea kõik majad sarnases stiilis – no lihtsalt on ilus! Zürichi kesklinna läbib Limmati jõgi, mis on päikselistel päevadel nii ilusat sinakas-rohelist värvi, et see teeb linna veel kenamaks. Lõunaosas saab jõest järv – Zürichsee, mille taustal on ilusa ilmaga märgata juba Alpide kõrgeid tippe.
Mõnikord arvatakse ekslikult, et Zürich on Šveitsi pealinn – noh, kuna Eestis niikuinii Šveits kuigi tihti kõneainet ei paku, siis pole imet, et paljud sellest midagi ei tea. Aga ei – kui Bernis paiknevad Šveitsi parlamendi- ja valitsushooned ning Genf on tuntud kui rahvusvaheliste organisatsioonide linn, siis Zürich on Šveitsi finantssektori süda. Ja seda on oma simaga ka näha – igal pool on pangad, ausõna!
ETH Zürich
Zürichis on kaks ülikooli – ETH Zürich kui tehnikaülikool ja Universität Zürich kui nn tavaline ülikool, kus on ka humanitaar-, õigus- ja näiteks arstiteaduskond. Mina alustan õppimist ETH Zürichis, mis on mõnevõrra isegi irooniline, kuna bakalaureusekraadi sain ma sotsiaalteaduskonnast. Ülikooli saksakeelne nimi on Eidgenössische Technische Hochschule Zürich, mis eesti keeles võiks olla (Šveitsi) Konföderatsiooni Tehnikakõrgkool Zürichis. Lühidalt ETH Zürich.
Erinevate ülikoole reastavate edetabelite põhjal on ETH Zürich üks maailma parimaid ülikoole. QS World University Ranking reastas ülikooli sel aastal näiteks 10. kohale ning Euroopa kontekstis on ETH Zürich esimene pärast tuntud UK ülikoole nagu näiteks Cambridge ja Oxford. Paljudele (ja nii ka minule) tuleb see üllatusena, kuna ETH Zürichist on inimesed palju vähem kuulnud kui näiteks Oxfordist, eks?!? Ahjaa! Muidugi ei saa mainimata jätta seda, et ETH Zürichis õppis omal ajal ka Einstein!
Ühesõnaga ootan ma loengute algust juba huviga ning kindlasti annan ma juba õige pea ka enda ülikoolielust põhjalikuma ülevaate. Siinkohal soovin ma aga tänada neid organisatsioone, kelle stipendiumide kaudu mul siin võimalik õppida on: Tartu Ülikooli Sihtasutus (Andreas & Elmerice Traksi stipendium), Sihtasutus Archimedes ning Haridus- ja Teadusministeerium (Kristjan Jaagu stipendium), Korporatsioon Rotalia (Rotalia Foundation stipendium).
Sport
Kuna tegu on ikkagi spordiblogiga, siis räägin ma siin põgusalt ka Zürichi sportimistingimustest. Lühidalt öeldes on tudengitele siin tingimused väga head. Nimelt eksisteerib siin selline organisatsioon nagu ASVZ (saksa keeles Akademischer Sport Verband Zürich) ehk siis Zürichi Akadeemiline Spordiklubi, mille liikmeks saavad kõik tudengid (sh välistudengid), kes Zürichis õpivad. Ühe semestri maksumus on u 25EUR ja selle maksmisest pole pääsu ka neil, kes mitte kunagi enda nina spordiklubisse ei pista. Selle 25EUR eest on võimalik kasutada ASVZ nelja spordihoonet Zürichis ning lisaks osaleda erinevates rühmatreeningutes. Kokku pakub ASVZ treeninguid üle 120 spordialal – alustades orienteerumisest, lõpetades vehklemisega. Siia vahele jäävad ka kõiksugu BodyPumpid, joogad, jooksutreeningud, lumelauatreeningud, tennis, korvpall ja mida kõike veel. Ühesõnaga on 25EURi eest semestris olemas väga tasemel taristu, mida kõik tudengid kasutada saavad. Tuleb välja, et Zürichis polegi kõik nii kallis.
Mina olen siiani jõudnud vaid mõned korrad jõusaali külastada, kuna nagu ma mainisin, siis olin esimesel nädalal tõbine ning teisel nädalal võtsin treeninguid rahulikult ning enda turvalise plaani järgi. Küll aga on mul kindlasti plaanis külastada murdmaasuusatamise treeningut ning orienteeruma lähen ma ikka mõni kord ka! Orienteerumistreening kujutab endast ASVZ ja Zürichi orienteerumisklubi ühistreeningut, mis on tavaliselt üles ehitatud nn Eesti päevaku stiilis.
Ja selleks korraks kõik! Juba mõne päeva pärast alustan ma enda magistriõppe teist semestrit ning ausalt öeldes olen ma juba põnevil, et mis mind ees ootab!