Tervitused Jõulumäelt, kus hetkel on käsil kahenädalase treeninglaagri eelviimane päev. Tegelikult ei olegi tegu vaid treeninglaagriga, vaid ka omamoodi puhkusega, mida me mõlemad Gioniga täiel rinnal naudime. Juba ammu pole olnud mul aega, kus saan vaid treeningutele keskenduda, kuna alati on olnud palju muid kohustusi, millega treeningutest väsinult tegelema pidi. Nüüd on aga nii, et pärast hommikust trenni magan soovi korral lõunaund, puhkan telekat vaadates, tegelen treeningpäeviku täitmisega või kirjutan hoopis blogipostitust. Nii nagu treeninglaagris tavaliselt ikka. Kuna viimase aasta jooksul pole mul selliseid perioode kuigi palju olnud, siis on tunne eriti mõnus.
Kui mai ja juuni olid pigem rahulike treeningute kuud, et keha suvetreeningu ja koormustega harjuks, siis juulis lisandus treeningutesse ka juba omajagu kiiremaid liigutusi. Võin ausalt öelda, et mai- ja juunikuu edukate treeningutega olen saavutanud mõnusa treeningvormi, mis laseb laagrit ja raskeid treeninguid täitsa nautida. Olen rahul sellega, et alates kevadest on mu treeningud olnud hästi järjepidevad, eesmärgipärased ja struktureeritud. On kerged nädalad, keskmised nädalad, rasked nädalad ning eesmärgid, millele teatud perioodidel rohkem rõhku panen. Seega olen ma üle kahe aasta jälle korralikke suviseid ettevalmistuskilomeetreid kogumas, mis loodetavasti talvel ka tulemustes kajastub.
Lisaks treeningutele on mu juulikusse mahtunud ka palju spordialaseid üritusi, mis kuule palju vürtsi lisasid. Nagu näiteks:
Orienteerumise MMi korraldamine
Ausalt öeldes on MMist kirjutamiseks minu jaoks veel liiga vara, kuna hetkel on see kõige tähtsam üritus, millest ma puhkust vajan. Enam kui pool aastat pea igapäevast meilide saatmist kulmineerus pikkade ja väsitavate, kuid vingete ja emotsionaalsete päevadega, mis panid mõtlema, et tasus vist ära küll. Uhke on maailmameistrivõistluste korralduses nii suuremahuliselt kaasa lüüa ning enda töö kaudu hankisin ka palju kasulikke kogemusi. Kuigi ma teadsin ka varem, et võistluste korraldamine on raske ja aeganõudev töö, siis sportlasena austan nüüd (tiitli)võistluste korraldajate jõupingutusi veel enam.
Treeningute mõttes olin ma juba varakult veendunud, et nende kahe nädala jooksul mul trennideks väga palju aega ei jää. Seetõttu olid selleks perioodiks planeeritud ka kerged nädalad. Kergeks saan ma neid nädalaid siiski vaid treeningtundide põhjal nimetada, kuna päevad ise olid pigem väsitavad ja tihti venisid need ka päris pikaks. Aga nagu ma ütlesin, siis tasus vist ära küll.
Uhke olen ka Gioni üle, kelle kaheaastane töö Team2017 treenerina aitas Eesti tiimil jõuda mitmete väga heade tulemusteni. Eriti lahe oli see, et nii mõnigi šveitslane kirjutas MMi järgselt Gionile, õnnitles teda heade tulemuste eest MMil ning mõni isegi mainis, et elus esimest korda elas ta (teates) kellelegi muule kaasa kui šveitslastele. : )
EVIKO suusarulli II etapp
Pärast MMi andis uuele treeningperioodile avapaugu 9.juulil toimunud EVIKO suusarulli II etapp Tallinnas. Kavas oli 14,4km ühisstardist klassikadistantsid. Kuna 2,4km pikkune võistlusring oli peamiselt lauge, vaid ühe väikese tõusukesega, siis põhiliseks sõiduviisiks olid paaristõuked. Igati kasulik treeningvõistlus.
Võistlusstrateegiaga panin ma küll natuke puusse. Koos startisid M16, N20, N21 ja N35 vanuseklassi sportlased ehk üsna palju inimesi. Alustasin pigem kiirelt, kuid üsna pea selgus, et esmalt valitud sõidugrupp oli minu jaoks liiga kiire – jäin maha. Taganttulijad olid aga samuti üsna kaugel, mis tähendas, et ma sõitsin praktiliselt terve võistluse üksi. Rullsuusatades on grupis meeletult palju kergem sõita, mina tegin aga terve aja ise tööd.
Üks ring enne lõppu juhtus aga see, et suur naistegrupp jõudis mulle järele. Võtsin ennast teisele positsioonile ning tundsin, kuidas kellegi selja taga sõitmine on justkui puhkus… See tähendab, et olin pea 40min järjest teinud ise tööd, kuigi oleks võinud tagant tuleva grupi järele oodata ning vahepeal kellegi selja taga sõites puhata, et viimaseks ringiks natuke rohkem jõudu jätta. Aga igal juhul oli tegu hea võistluse ja korraliku pingutusega.
Rattaorienteerumise Eesti MV
Jõulumäe treeninglaagri juhatas sisse rattaorienteerumise Eesti MV lühirajal. Tunnistan ausalt, et eestikateks polnud ma kuigi palju valmistunud ning ka ratta selga olin sel aastal jõudnud vaid mõnel taastaval treeningul. Sellegipoolest olin enne võistlust optimistlik ning uskusin, et kuna Jõulumäe maastik väga tehniline, siis veatu sõiduga suudan medalile konkureerida küll.
Läksin starti kindla tegevusplaaniga. Eesmärgiks oli sõita kontrollivalt, teha alati punktis kindel teevalik ning see siis maastikku lihtsustades ellu viia. Täitsin seda strateegiat päris hästi, vähemalt kuni 20 punktini. Võtsin alati vajadusel hoo maha ning läbisin kõige tehnilisemad punktid võib-olla mitte väga kiirelt, kuid iga kord veatult. Kahjuks lasin paar punkti enne lõppu enda strateegial minna ning hakkasin tihedas teedevõrgus “suuna järgi suvaliselt minema” – täpselt see, mida ma terve raja nii kenasti vältida suutsin. Kaotasin sellise hooletu minekuga kokku umbes 1 minuti. Finišis olin enda sõiduga sellegipoolest rahul, kuna suutsin väikese ettevalmistusega korraliku soorituse teha. Kui selgus, et kaotasin Eesti MV võitjale vaid 5 sekundit, siis hakkas lõpuosas tehtud viga natuke ikka kripeldama. : ) Võistlustel osalenud Leedu ja Venemaa koondislased näitasid muidugi selgelt, et millise tempoga oma ala tegijad selle raja läbivad.
Treeninglaager
Nagu juba mainisin, siis ratta-o eestikatele järgnenud kaks nädalat treenisime Gioniga Jõulumäel. Minu arust on Jõulumäe suvisteks treeninguteks üks parimaid kohti üldse. Mõnus rullirada, imeilus mets, palju erinevaid jooksu- ja matkaradasid, hea jõusaal, väga taskukohane ja korralik majutus jne. Siin on kõik, mida sportimiseks vaja ja ei midagi rohkem. Vist ainuke Jõulumäe miinus on imeliku maitsega vesi, kuid meile polnud see probleemiks, kuna tulime Värskast koos mitme Värska Originaali ploki ja mitme liitri Värska allikaveega.
Kuna suvised suusatreeningud on niivõrd mitmekesised, siis pole teise laagrinädala lõpuks veel tüdimust tekkinud. Väsimust küll, aga tüdimust mitte. Nimelt varieeruvad treeningud jooksmise, rullsuusatamise (uisk või klassika), imitatsioonijooksu ja jõutreeningu vahel, lisaks vürtsitavad trenne sprindid, intervallid või tehnikaharjutused. Aga selleks, et kahe nädala jooksul rutiinist veidi välja tulla, veetsime me ka paar aktiivset puhkepäeva Pärnus ja Soomaal.
Homme ootab ees laagri viimane päev ning viimane treening – Nevene rullsuusamaraton ehk 42km Jõulumäe rulliradadel. Seejärel juba väljateenitud puhkus!
PS! Endiselt on võimalik liituda meililistiga, mis toob teavituse uuest blogipostitusest kiirelt ja kindlalt meilile! Liitumiseks vt paremat menüüriba.
