Hooaja esimestest MK etappidest on möödunud juba üle kuu, kuid selleteemaline postitus on siiani veel ilmumata. Sellel on ka oma põhjus: nimelt lõppes nädal tagasi minu elu üks karmim eksamiperiood ning viimased kaks-kolm nädalat pole mul olnud mahti pea millekski enamaks kui õppimiseks. Nimelt pidin ma õppima viieks eksamiks, mis toimusid kaheksa päeva jooksul. Lisaks toimusid nende kaheksa päeva jooksul ka Šveitsi hooaja esimesed suusa-o võistlused ning minu 24. sünnipäev. Karm periood, mis on nüüdseks õnneks seljatatud ning enne jaanuarikuu eksamiperioodi (jah, 23EAP saamise jaoks pean ma veel ühe terve kuu õppima!) saan korraks aja maha võtta, treenimist nautida ja ka möödunud võistluste emotsioonidest postituse kirjutada.
Ettevalmistus
18. novembril alustasin enda teekonda Äkäslompolole. Suundusin juba 14. aastat järjest novembrikuus Lapimaale, kuigi esimest korda Zürichist. Treeningpäevikus oli selleks ajaks kirjas juba üle 200 suusakilomeetri, mida on rohkem kui kunagi varem. Kuna kõik kilomeetrid olid sõidetud 1500-3000m kõrgusel merepinnast, oli suuskadel veedetud tunde rohkem kui neid kilometraaži põhjal arvata võib. Kevadine, suvine ja sügisene treeningettevalmistus oli selleks hetkeks läinud enda arust kenasti. Võib-olla oli see üks parimatest, mis kunagi üldse olnud on. Ees ootas kaks nädalat Lapimaal, mis hõlmas endast ka esimest maailmakarikaetappide roundi.
Olin enne laagrisse minekut korraliku dilemma ees. Kuidas mahutada kahe nädala sisse oluline treeningperiood ja MK etapid?!? Kuna esimeste MK etappide järgselt laiutab võistlushooajas üsna suur paus, siis ei ole mõtet end selleks ajaks veel väga heasse võistlusvormi ajada. Lisaks on novembrikuu lumelaager alati olnud üks tähtis treeningperiood, kuna sealsed lumeolud pakuvad ideaalseid tingimusi suusakilomeetrite kogumiseks ja tehnika lihvimiseks. Ei tahaks neis osas kompromisse teha, kui pole teada, millal kodukohas suusalumi maha sajab.
Teisest küljest vaadatuna: sel hooajal on MK etappe on hooaja peale kokku vaid 10 ning Ylläsel toimuvad etapid moodustavad sellest märkimisväärse osa. Kui tahta MK üldkokkuvõtte kõrge koha poole pürgida, pole kahtlustki, et esimestel etappidel tuleb olla heas vormis.
Huvitava näitena võin tuua, et neli aastat tagasi, mil ma hooaja alguse MK etappidel üliedukas olin ja ka poodiumikoha võitsin, veetsin ma lumelaagris kokku neli nädalat: kaks esimest kulusid treenimisele, üks täielikule puhkamisele ning neljandal nädalal MK etappidel võisteldes olin supervormis. Sel aastal aga kahjuks selliseid ajaressursse ei olnud ning seega olingi dilemma ees: kuidas mahutada kahe nädala sisse oluline treeningperiood ja edukas MK etappidel osalemine?
Tundub, et minu puhul on õige vastus, et ei saagi. Proovisin küll, aga tagantjärele vaadatuna rõhusin kindlasti rohkem treeningutele kui optimaalsele võistlusettevalmistusele. Enne MK etappe võtsin küll mitu kerget päeva, kuid need polnud piisavad, et mahutreeningutest korralikult taastuda ja võistlusvormi tõusta. Kui esimesed distantsid pakkusid pettumust, kuna lootsin ja arvasin, et olen konkurentsivõimelisem, siis taganjärele analüüsides võin lumelaagri siiski korda läinuks nimetada, kuna see täitis vähemalt ühe püstitatud eesmärkidest: usun, et täiustasin sellega head ettevalmistust saabuvaks hooajaks.
Aga nüüd võsitluste juurde. Hoolimata sellest, et tundsin end ka võistluseelsetel päevadel laagrist väsinuna, ootasin ma MK etappe väga.
27.november: sprint
Nii nagu ma võistlusjärgselt kommenteerisin, siis olin ma esimese MK distantsi järel pettunud. Peamiselt seetõttu, et ootasin seda sprinti pikalt ja huviga ning lootsin seal hea tulemuse saavutada, kuid tegelikkuses oli raja ülesehitus täpselt selline, mis minu nõrkused esile tõi. Nimelt pean ma üheks enda tugevuseks seda, et suudan esimesel võistluspäeval, mil maastik on veel võõras ja tundmatu, tavaliselt korraliku soorituse teha, samal ajal kui mõned konkurendid esimesel päeval pigem hävivad. Kahjuks oli sel korral rada tehniliselt nii lihtne, et naisteklassis leidus kokku vist ainult 1-2 naist, kes mingi kaardilugemisvea tegid. Rajal oli ka praktiliselt vaid üks teevalikuetapp, mis, tõsi küll, paljudele lõpuks võistluse saatuse otsustas. Mina olin nende hulgas, kes otsustas neljandas punktis tagasi pöörata. Kaotasin sellega ca 10-15 sekundit. Seega ei olnud ma pettunud mitte üksnes selles, et rada oli lihtne ja minule mitte kuigi hästi sobiv, vaid ka selles, et ma ei suutnud lihtsal rajal ideaalset sooritust teha. Lõpptulemus polnud seega kuigi rõõmustav, sest nagu ma sel päeval veendusin, siis suusakiiruses mul võistlusvormi veel polnud. Paljud naised olid minust hetkel lihtsalt selgelt kiiremad.
28. november: lühirada
Enne starti minekut olin ühes kindel: tänane võistlus tuleb kindlasti tehnilisem ja huvitavam kui eilne, kuna siinne maastik on tegelikult ju põnev ning lihtsamat rada kui eile pole siin küll võimalik enam planeerida. Mul oli õigus: oligi huvitav, tehniline ning üleüldiselt selline võistlus, mis peaks mulle kenasti sobima. Kahjuks polnud mul finišis taas millegi üle hõisata: see lihtsalt ei olnud selline sooritus, mida ma võiks MK vääriliseks pidada. Füüsilisest poolest andis puudulik võistlusettevalmistus just sel lühirajal kõige tugevamalt tunda. Kogu 40-minutilise võistluse jooksul ei suutnud ma sisse lükata neid kahte viimast käiku, mis võistlusest õige võistluse teevad. Finišis oli seevastu tunne, et võiksin ühe lühiraja samas tempos veel kohe otsa sõita. Ka tehnilisest poolest polnud miskit hõisata: tundsin end kaardiga pisut ebakindlalt ning kolmandasse punkti tegin ühe kehva lõikamise tõttu pea 1,5-minutilise vea. Selliseid eksimusi lühirajal ei andestata. Olin võistlusjärgselt taas üsna pettunud, kuna ootasin MK etappidelt pisut paremaid tulemusi. Aga egas midagi – üks distants on veel ees.
30. november: tavarada
Tavarada oli minu jaoks võistlus, millega ma kõige paremini rahule jäin. Lühirajal kogetu pidas paika: viimast kahte käiku ma hetkel sisse lükata ei jõua, kuid selle tempoga, millega sõitsin läbi 40-minutilise lühiraja, jõudsin nüüd pingutada pea kaks tundi järjest. Täitsa esikümne koha kiirus see veel ei ole, aga arvestades seda, et viimase kolme aasta jooksul olen ma tavaradadega väga hädas olnud, tekitas see võistlus igatahes suurt rõõmu. Tehnilisest küljest ma seevastu enda sooritusega jälle valjul häälel hiilata ei saanud, millest on muidugi kahju. Olen ju pea alati olnud tehniliselt pigem tugev sportlane, aga nendel MK etappidel on iga päev mingid veakesed sisse tulnud. Sel tavaradal tegin 2 korda ca 1-minutilise vea, mis 17-kilomeetrisel rajal ei pruugi just paljuna tunduda, kuid ühisstardiga sõidus maksavad need minutid karmilt kätte. Seda eriti olukorras kui sõiduvorm pole see, millega tehtud kaotust jõuaks tagasi teha. Aga hoolimata tehtud vigadest olin ma finišis enda sõiduga rahul, mis ongi ju kõige tähtsam. Päeva parim hetk saabus aga hoopis siis, kui paar minutit pärast minu finišit jõudis lõppu Gion – teisena! See on ta elu esimene TOP3 koht MK etapil, kuigi potentsiaali on ta selleks näidanud juba mitu mitu aastat.
2.detsember: Ensilumen Rastit (WRE) lühirada
Kuigi MK etapid said tavarajaga selleks korraks läbi, siis võistlused mitte. Nimelt toimusid MKle järgneval nädalavahetusel samal maastikul Ensilumen Rastit võistlused, mis põhiklassis olid ka maailma edetablipunkte (WRE) andvad stardid. Ehkki olin pärast rasket treening- ja võistlusnädalat väsinud, olin starti minekus kindel. Võistlus on ju parim treening ning seda eriti orienteerumistehnilises võtmes. Kuna ma tundsin end MK etappidel kaardiga pigem ebakindlalt, siis olin veendunud, et pean kasutama igat võimalust, et enda tehnilist poolt arendada.
Võistlus ise oli super mõnus ning sel päeval tegin ka nädala kõige parema soorituse. Kahju, et see juhtus avatud võistlusel, mitte MK-l, aga ju mul siis oligi vaja korralikke lahtisõite, et ennast paremini tunda. Võistlus sujus kenasti nii füüsilisest kui tehnilisest poolest ning seda näitab ka tulemus – kui MK lühirajal oli minu kaotus võitjale 22%, siis WRE-l vaid 3,9%, kusjuures võitja oli mõlemal päeval üks ja sama isik. Ehkki ma olen natuke skeptiline selles suhtes, kas päeva võitja ka WRE-l kõik mängu pani, siis sellegipoolest näitavad kõik märgid, et võistlesin sel päeval väga edukalt.
Kokkuvõte
MK etappide parimaks tulemuseks oli 13. koht tavarajal, mis on tegelikult igati korralik tulemus. Ehkki lootsin MK eel, et olen ka sprindis ja lühirajal konkurentsivõimelisem, siis olen optimistlik, et MK-le järgneva võistlusettevalmistuse perioodiga suudan ennast juba paremasse vormi viia. Ettevalmistus Euroopa MVks jätkub Šveitsis, kus on hetkel suurepärased lumeolud ning kus toimuvad suusa-o võistlused, mis toimuvad Bulgaariat silmas pidades ideaalsetes tingimustes.
