MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED 2019 – imeline 5. koht

MM 2019 on läbi ja süda on rahul. Neli hooaja kõige tähtsamat võistlust ja neli head, emotsiooniderohket ja meeldejäävat sooritust. Elu parim tiitlivõistluste tulemus: 5. koht sprindis. Üks elu parimaid suusaorienteerumisi lühiraja esimese poole tunni jooksul – ning seejärel vaat, et üks valusaim õppetund. Aga vigadest ja kasutamata võimalustest enam tahan ma sellelt MMilt võtta kaasa positiivset – ma sõitsin julgelt, enesekindlalt ja näitasin, et soovin ja suudan hea ettevalmistuse korral järgnevatel aastatel medaliheitlusesse sekkuda. Iga asi õigel ajal. 

Aga nüüd kõigest lähemalt.

Enne MMi

Plaan, kuidas MMiks vormis olla oli mul olemas. See, kuidas plaan praktikas toimib natuke kahtluse all, kuna mõned nädalad enne MMi tundsin end pisut… imelikult, natuke rohkem väsinult ja kurnatult kui oleksin soovinud. Tegelikult on viimased nädalad enne tiitlivõistlusi minu jaoks alati vaimselt üsna rasked, kuna tõlgendan kõiki keha märguandeid natuke võimendunumalt kui tavaliselt ning kui mõni trenn või võistlus ei kulge nii hästi kui sooviksin, siis on tihti raske optimistlikku meelt hoida. Tundsin kolm nädalat enne MMi, alates Eesti meistrivõistluste lühi- ja tavarajast, et vorm on natuke madalseisus ja kuna EMVle järgnes viimane tugevam treeningnädal, süvenes olemasolev kurnatus veelgi. Ma ei suutnud ei trennis ega võistlustel pulssi kõrgele viia ning murdmaasuusavõistlusel, kus osalesin, läksid lihased laktaati täis enne kui enda arust pingutamagi jõudsin hakata. Olin aga veendunud, et plaani järgimine on õige ja vajalik ning et edasised kaks nädalat on piisavad, et puhkamisele rõhudes MMiks hooaja parimasse vormi jõuda. 

Viimased 1,5 nädalat veetsin Soome-Rootsi piiril, kus toimus ka kolmepäevane suusa-o võistlus Lapin Lumirastit. Esimesel päeval saavutasin sprindis mõnesekundilise võidu tugevate Soome koondislaste ees, mis andis vajalikku tagasisidet – kui juba mõne üksiku kergema päeva järel tunne paremaks läks, siis olen ma MMiks kindlasti valmis. Just füüsiline vorm oli see, mille osas ma enne MMi kõige rohkem muretsesin, sest oma orienteerumistehnilises vormis olin ma üsna enesekindel.

Tavarada

Üsna ebatavaliselt algas võistlusnädal kõige raskema distantsiga ehk tavarajaga, mis sel aastal toimus eraldistardist. See on rahvusvahelisel tasemel üsna harjumatu, ent minu arust väga tervitatav, et tavarada vahepeal ka eraldistardist toimub. Eriti just siis kui korraldajad pakuvad nii põnevat ja lahedat tavarada kui sel aastal. 

Olen enda tavaraja sooritusega väga rahul, sest tundsin end hästi ja suutsin täita enda rajale seatud eesmärgid – sõita kogu rada motiveeritult, keskendunult ja hea tujuga. See polnud aga üldse kerge, kuna juba teise punkti minnes tekkis mul poolel etapil täielik “bläkk”, mille tagajärjel tegin enam kui 1-minutilise vea. Täitsa ausalt öeldes ajas see mõneks ajaks tuju natuke ära, sest kes tahaks MMi esimese viie minuti jooksul nii suurt viga teha?!? Õnneks sain ma kohe aru, et ainus asi, mida võistluse ajal 1-minutilise vea pärast põdemine teha võib on kogu järgneva võistluse ära rikkumine, ning suutsin edasi sõita nagu unistasingi: motiveeritult, keskendunult ja väga hea tujuga. Ma ei teinud alati kõiki õigeid teevalikuid ja oleks suutnud ehk siit-sealt sekundeid võita, kuid minu jaoks oli tegu ühe viimaste aastate parima tavaraja sooritusega. Ja see ongi ju kõik, mida ma ühelt MMilt oodata oskan – teha siin ja nüüd sellised sõidud, mille kohta võin öelda, et “jah, selleks ma ju treeninud olengi”. 

daisy_nordenmark

Foto: Nordenmark Adventure

Sprint

Mida arvab mu keha sellest, et pärast pikka, rasket ja kurnavat tavarada tuleb võistelda kuni 15-minutilisel kiirust ja osavust nõudval sprindidistantsil? Sellele proovisin ma vastust leida juba augustikuus, mil ma osalesin orienteerumisjooksu Šveitsi meistrivõistluste tavarajal, kus ma end kahetunnise katsumuse tulemusel täiesti tühjaks jooksin. Järgmisel päeval läksin aga hommikul umbes 15-minutilist rullsuusatesti tegema. Test läks väga halvasti, sest mu keha lihtsalt ei suutnud end kiiretel tuuridel tööle panna. Mõned tunnid hiljem oli olek aga kõvasti parem. Töökohustuste tõttu polnud mul võimalik seda järele testida, ent olen kindel, et pärastlõunal uuesti proovides oleks ma sama vahemaa palju kiiremini läbida suutnud. Järeldus? Et pärast tavarada sprindis kiiresti võistelda tuleb mul hommikujooksul keha korraliku pingutuse abil ellu äratada.

MM sprint

Sprindi esimene pool, stardist kuni seitsmenda punktini läks ideaalselt. Ausõna! Hea enesetunne, super tuju, väga kiired suusad ja lahe suusaorienteerumine. Kõik sujus. Kuidagi olin isegi 1 minut ees olevale tugevale tšehhile järele jõudnud.

Raja teine pool oli seevastu natuke rabe ja ebakindel. Punktides 6, 7 ja 8 tuli ümber keerata ning kuna ma olin just tšehhile järele jõudnud, siis võttis lisasekundite jagu keskendumist see, et pöörded saaks tehtud ilma kokkupõrgeta, kuid kiirelt. Kuna olin siiani väga hästi sõitnud, siis oli ilmselt ka juba väike ärevus sees, sest hakkasin pisut kiirustama: tegin 8-ndasse minekul 7-10sekundilise vea, kuna kiirelt vaadates tundus mulle, et ka elektriliini all on rajad ühendatud ning et punkti saab sujuvalt sõita lääne poolt. Jõudsin juba suusaninad paremale minevale rajale pöörata kui üle kontrollides selgus, et elektriliini alt ei lähegi rada!

Sprindi lõpuosa kulges peamiselt laiadel uisuradadel. See on lausa uskumatu kui palju ma kõige kiirematele tüdrukutele sellistel laiade uisuradade rägastikus olevatel punktidel kaotan. Seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks tundsin ma, et ei jõudnud või osanud allamäge suurtel kiirustel kõike vajalikku ette lugeda; teiseks ma lihtsalt ei julge niimoodi riskida, et täie hooga punktidest läbi sõita ja loota, et ikka õige raja peal olen. Minu sõidustiil on lihtsalt palju rohkem kontrolliv.

Täna aga sellest piisas! Raja sujuv algusosa tähendas seda, et liikusin samas tempos võistluse võitjatega ning kontrolliv lõpuosa seda, et hoidusin lolluste tegemisest. 5. koht! Wow. Teadsin, et täna tuli hea sõit, ent et see annab nii hea koha…?!? Õnneks olid ka sekundid sel päeval minu kasuks, kuna näiteks 7. koht kaotas mulle vaid nelja sekundiga.

Rõõm oli suur, aga samamoodi on natuke naljakas teadmine, et sel päeval ei teinud ma sellise erilise tulemuse jaoks justkui mitte midagi erilist. Läksin starti nii nagu iga teinegi võistlus ning andsin endast parima nii nagu iga teinegi võistlus. See on aga tõsi, et olles saavutanud taseme, millega sõidan tavalisel heal päeval esikümne piirimaile, võib ühel ilusal päeval, mil võib-olla enesetunne on õige pisut parem kui tavaliselt, tehniline pool tuleb välja õige pisut paremini kui tavaliselt ja ka õnn on minu poolel natuke rohkem kui tavaliselt, kõik õnnestuda ning jõuda ka sammuke edasi kuue hulka. Täna oli see päev. Olen õnnelik, et see päev oli just MMil.

Sprindi autasustamine
Sprindi autasustamine

Lühirada

Ehkki sprindis tegin ma oma MMi parima tulemuse, siis lühirada on kindlasti see võistlus, mis mulle kõige eredamalt meelde jääb. Sest lühirada oli see distants, kus ma tegin oma elu parimat suusaorienteerumist. Tegin seda nii hästi, et esimese poole tunni järel olin positsioonil, kus samamoodi jätkates oleksin ma võinud finišisirgel medali peale võidelda. Aga see on orienteerumine ning rada ei saa läbi enne kui see läbi saab – seda tean mina, seda tead sina, seda teavad kõik. Sel korral pidin ma seda endale aga üsna valusalt meelde tuletama.

Lühiraja start. Foto: IOF
Lühiraja start. Foto: IOF (Donatas Lazauskas)

Ma olen ülimalt uhke, et kõik see, millele ma ettevalmistusperioodil just vaimse soorituse aspektist nii palju rõhku panin, siin lühirajal nii hästi avaldus. Ei, ma ei ole treeninud seda, kuidas MMil medalipositsioonil sõites närvi külmana hoida ja liigsest kiirustamisest hoiduda, sest ma pole end varem selliselt positsioonilt leidnud ning pole seega ka teadnud, et ma ei pruugi hakkama saada. Küll aga olen ma treeninud seda, kuidas olla nii individuaal- kui ühisstardist sõitudes enesekindel, see tähendab, et uskuda, et minu, Daisy, võimed on piisavad, et sõita kõrges konkurentsis ning et kui ma seal konkurentsis juba sõidan, siis ma ei ole teistest kuidagivõrd nõrgem. Näiteks kui mulle tundub, et ma suudan sõita kiiremini kui mõni maailmameister, siis ma lihtsalt sõidangi tast mööda; kui ma olen ise veendunud, et ma pean pöörama paremale, ehkki mõni maailmameister sõidab vasakule, siis ma sõidangi paremale; kui ma juhin mõnda gruppi, siis on minu käes juhtohjad ning mul pole põhjust olla ebakindel omaenda kaardilugemises, sest kui ma olen enesekindel, siis on mul ju palju suuremad võimalused väga hästi orienteeruda.

Ma olen uhke selle üle, et selle lühiraja esimese kahe ringi jooksul polnud vahet, kas ma sõidan rajal üksinda, mitme maailmameistri taga või nende ees, sest ma tundsin ennast mugavalt. Mul oli täielik kontroll oma soorituse üle ja ma nautisin selles tihedas võrgus orienteerumist, sest tõesti – see oli üks parimaid suusaorienteerumisi mida ma elu jooksul teinud olen. Lühiraja järel sain ma ka palju tagasisidet, et “väga hästi tehtud!”. Minu jaoks oli suur kompliment see kui Rootsi treener kiitis, et see nõuab tugevat vaimset võimekust ja julgust, et kahe “suure nime” järel sõites enda teevalikuvariant teha, sest see tundub mulle kiirem. Ja kogu see kogemus on minu jaoks see positiivne emotsioon, mida ma tahan siit lühirajalt kaasa võtta. 

lühirada2_iof
Lühirada. Kõik on kontrolli all. Foto: IOF (Donatas Lazauskas)

Olen seda ka varem öelnud, et ma ei õpi kindlasti kõikidest oma vigadest, aga ma õpin mõndadest neist. Kui need vead lühirajal olid need vead, millest ma suudan õiged järeldused teha ja millest ma suudan tuleviku jaoks reaalselt õppida (hetkel olen ma jõudnud neid vaid kahetseda ning nendega enam-vähem leppida), siis oli see lühiraja medališansi kaotamine seda väärt. Kes teab, äkki osutub see tulevikus kõige väärtuslikumaks õppetunniks üldse.

Need, kes ise MMi lühiraja otseülekannet ei näinud, ent kellel tekkis huvi, et kuidas see võistlus ikkagi kulges, saavad põnevat ülekannet järele vaadata siit (naiste võistlus alates 1h10min, ka mina saan väga palju ekraaniaega): https://orienteering.sport/event/world-ski-orienteering-championships-2019/middle-distance/#current 

lühirada2_SA
Lühiraja finiš. Pettunud, ehkki finišeerisin just 9. positsioonil, mis on tegelikult minu eesmärgi täitumine: jõuda esikümnesse. Foto: Sven Alexandersson

Teade

Traditsiooniliselt lõpetas võistlusnädala teade. Sõitsime juba tavaks saanud järjestuses: Epp, Doris, Daisy. Oleme nii sõitnud juba kolmandat tiitlivõistluste teadet järjest ning nagu ikka on teatevõistlus üks kõige rohkem võistluseelset närvikõdi pakkuv võistlus. Ei taha ju tiimikaaslasi alt vedada. 

55640024_2406831865996492_6422048788487077888_n

Epp ja Doris tegid mõlemad enda kohta väga tublid sõidud ning andsid mulle teatejärje üle kuuendal positsioonil, vaid mõned sekundid pärast Tšehhi võistkonda. Lenka ja minu vaheline võitlus kestis sõna otseses mõttes finišijooneni. Ma poleks osanud soovida rohkem emotsionaalsemat lõppu sellele MMile kui nüüd.

Ehkki proovisin rajal oma paremust maksma panna, ei tulnud sellest midagi välja, kuna sain konkurendiga küll vahe sisse, ent tegin raja lõpuosas ühe rumala teevaliku. See polnudki aga kõige hullem. Vaid mõned minutid enne lõppu hakkasin laskumisel lõikama, kuid lõikamistingimused olid nii kehvad, et suusad jäid väga kergelt lumme kinni ning ma kukkusin. Kolm korda. Lenka sai sellega 15-sekundilise edumaa ning kuna raja lõpuosa oli üsna lihtne, siis olin ma täiesti kindel, et seda vahet ma enam kinni ei sõida. Aga ma otsustasin proovida! Ja see on fakt, mille üle võin ma taas uhke olla. Ma ei otsustanud lihtsalt lõpuni pingutada, et hea õnne korral tšehhile järele jõuda, vaid ma otsustasin sõita nii, et ma temast enne finišijoont mööda saaks. Ja minu jaoks on see, et ma reaalselt raja lõpuosaga 5. koha välja võitlesin ausõna umbes sama uskumatu kui see, et ma sprindis 5. koha võitsin. Lihtsalt mine ja proovi.

MMi teatevõistlus. Foto: IOF
MMi teatevõistlus – kurv ja laskumine enne viimast punkti. Tšehh oli siin veel mõned sekundid eespool. Foto: IOF

 

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks tahaks ma välja tuua vaid ühe tabeli, kus on kirjas minu soorituseesmärgid selle hooaja tiitlivõistlusteks ning nende eesmärkide täitmine. Protsendi all on mõeldud minu kaotust võitjale ning need protsendid on välja arvutatud varasemate rahvusvaheliste võistluste tulemuste, hooaja ettevalmistuse edukuse ning kõhutunde põhjal. Eesmärgid on jaotatud kolmeks: eesmärk nimetusega “Tubli”, mis vastab sellisele sõidule, kus ma “teen oma ära” ehk tubli, korraliku, võimetekohase sõidu. Kõik mis jääb sellest allapoole ehk mis on kehvem kui minu “tubli” tase on üksnes miinimumeesmärgi täitmine. Miinimumeesmärgi piiri olen seadnud enda jaoks kahe olulise aspekti juurde: ma lähen starti ja ma võtan kõik õiged punktid. Eesmärk nimega “Unistus” on aga selline, mille saavutamise jaoks pean ma tegema enda keskmisest tasemest selgelt paremad sooritused, st võistlema selle hooaja mõistes uuel tasemel.  

eesmärgid tulemused

Tabel räägib enda eest. Kui Euroopa meistrivõistlustel tegin ma palju tublisid sõitusid, siis MMil oli tublisid sõite vaid üks: meie naiste teatevõistlus, mis päriselt ka oligi tubli. Kõik ülejäänud sõidud olid aga unistuste sõidud, paremad kui sel ja eelmistel hooaegadel tavaks. Ja sellise kokkuvõttega võin ma öelda, et jah, süda on rahul. MM 2019 õnnestus hästi.

 

Lõpetuseks tahan tänada ka kõiki pöidlahoidjaid, õnnitlejaid ning Eesti suusa-o tiimi laheda reisi eest!

55535190_1572262319575531_6040973391333163008_n

Lisa kommentaar