Minu viimastest Xdreami seiklustest on möödas pea kaks aastat ning võin ausalt tunnistada, et kui tänavune hooaeg lähenes, suurenes iga päevaga soov vähemalt ühest-kahest etapist osa võtta. Kevad on selleks parim aeg, kuna see ei sega mu talviseid ettevalmistusi ning põhieesmärkidele keskendumist. Kui varem olen ma alati vaid naiste tiimides võistelnud, siis sel korral kihutasin ma rajale koos meestega. A-rajale, võistkonnas nimega ADIDAS Adventure ja tiimikaaslasteks Xdreami pikaajalised korraldajad Tõnis Erm ja Tarmo Siimsaare, kes muideks pole ise veel kordki Xdreamil osalenud!
Kõik, kes on ise varem Xdreamil käinud või sellest midagi kuulnud, teavad, et igal etapil on kindlasti midagi, millest veel mitu aastat muljetada. Mingi võtmeülesanne või –etapp, mis tihti kaardid segi lööb, olgu see siis pikk rabas seiklemine või nagu sel korral – keeruline siseorienteerumine vanas Kreenholmi manufaktuuris. Kui aus olla, siis olid mul 4-aasta tagused Patarei vangla siseorienteerumise seiklused veel nii värskelt meeles, et ma lausa kartsin natuke. Etteruttavalt võin aga öelda, et meil läks väga hästi ja suurim tunnustus selle eest läheb kindlasti mu nutikatele tiimikaaslastele!
Pikka ülevaadet ma võistlusest ei tee, aga et õiget meeleolu tekitada, jagan siin esmalt Xdreami Narva etapi videokokkuvõtet:
Kui lühidalt meie võistkonna käekäigust kirjutada, siis meie suurimaks ebaõnnestumiseks oli kanuuetapp. Jõudsime kanuuetapi algusesse küll esimestena (!), kuid tegime üsna kehva valiku punktide läbimise osas ja langesime nii kiiresti enam kui 20 kohta. Kanuuetapi lõpus kaotasime esimestele segatiimidele pea 15 minutit!
Nagu selgus, ei tähendanud Kreenholmis see 15 minutit mitte miskit! Tõnis taipas kohe, millises majas ülesanne toimub ning ainuüksi selle taipamisega olime me paljude võistkondade ees juba 15 minutit tagasi võitnud. Kõik lahendasid individuaalülesanded ilusti ja Kreenholmist lahkusime juba üldarvestuses kõrgel 5. kohal.
Sellega ei olnud nuputamised aga läbi, kuna selgus, et terve rada oli üks lisaülesande-stiilis võistlus. Sel korral ei selgitatud välja mitte füüsiliselt kõige tugevamaid võistkondi, vaid võidule viis pidev keskendumine, ülesannetest õigesti aru saamine, õigetes kohtades aja maha võtmine ja peatumine, ülesannete ette lahendamine, tihti ka loominguline mõtlemine ja muidugi õnn. Seda viimast oli meil ka võistluse jooksul omajagu palju.
 |
| Foto: Juan Panasyuk |
Kui võistluse esimene pool kulges nii, et me polnud enda positsioonist teadlikud ja ei mõelnud sellele kuigi palju, siis raja lõpuosas käis juba selge võistlus segavõistkondade esikoha peale. Enne viimasele Kreenholmi-seiklusele minekut olid kolm segavõistkonda koos, kuid peegelpildi ülesandega õnnestus meil üks neist maha raputada. Võistlus esikoha peale kestis viimase punktini ja meie võistkonna viis võidule Tõnise otsus riskida. Nimelt oli viimaseks ülesandeks joonorienteerumine, kuid otsustasime minna otse finiši suunas ja joonel asuva punkti vedamise peale üles leida. Leidsime! – ja jõudsime finišisse üldarvestuses kolmandal kohal, segavõistkondadest esimestena.
Vau! Sellist edu ei osanud mina küll oodata. Ning kuigi meil juhtus võistluse ajal ka omajagu mitte plaanitut (näiteks see, et Tarmo vigastas eelviimase punkti juures üsna tugevalt hüppeliigest), siis olime me finišisse jõudes ilmselgelt kõik rahul ja rõõmsad!
Kokkuvõttes: täiega lahe oli!
Aitäh Adidasele tiimi toetamise eest, aitäh korraldajatele huvitava ja väljakutsuva raja eest ja kõige suurem aitäh tiimikaaslastele meeldejääva võistluse eest!
